Viinistu 2007

Viinistu 2007

RANNE JA KÜÜNARLIIGES SPORDIS

09.-10.08.2007, Viinistu Kunstimuuseum

I sessioon: ranne 1

Randmeliigese anatoomia  Dr. Robert Weber MD Texas USA

Pehme koe vigastused randme piirkonnas: diagnoos, ravitaktika Dr. Robert Weber MD Texas USA

Randme piirkonna ülekoormusvigastused Dr. Robert Weber MD Texas USA

II sessioon: ranne 2

Randme piirkonna murrud: diagnoos, ravitaktika Dr. Armin Heiman PERH, Tallinn

Sudecki sündroom Dr. Armin Heiman PERH, Tallinn

Randme piirkonna taastusravi põhimõtted Kristi Pedak Tallinn

III sessioon: küünarliiges 1

Küünarliigese anatoomia Dr Mati Merila Tartu Ülikool

Küünarliigese vigastused: diagnoos ja ravitaktika Dr Mati Merila Tartu Ülikool

Küünarliigese valu: diagnoos ja ravitaktika Dr Esko Kaartinen Eira Haigla, Helsingi

IV sessioon: küünarliiges 2

Küünarliigese piirkonna ülekoormussündroomid: epikondüliit.  Dr. Timo Raatikainen Helsingi Ülikool

Taastusravi osast küünarliigese patoloogias. Dr Egle Seppo SA Spordimedisiinikeskus, Tallinn

V sessioon: ranne 3

Randmeliigese artroskoopia. Dr Jarkko Vasenius Helsingi Ülikool

Randmeliigese sidemete vigastuste kirurgiline ravi. Dr Jarkko Vasenius Helsingi Ülikool

Käe väikeste liigeste artroskoopia võimalused. Dr Esko Kaartinen Eira Haigla, Helsingi

IV sessioon: küünarliiges 3

Küünarliigese artroskoopia võimalused. Dr Jan- Magnus Bjorkenheim Helsingi Ülikool

Küünarliigese ebastabiilsuse kirurgilise ravi võimalused. Dr Jan- Magnus Bjorkenheim Helsingi Ülikool

Küünarliigese kontaktuur: ravitaktika Dr Jan- Magnus Bjorkenheim Helsingi Ülikool

AKTUAALSED  RANDME- JA KÜÜNARLIIGESE PROBLEEMID.  SALAPÄRANE WIITIS.  

Kokkuvõte

Eesti Artroskoopia- ja Sporditraumatoloogia Selts (EASTS) korraldab  traditsiooniliselt igal aastal  teadus-praktilisi konverentse erinevates Eesti atraktiivsetes paikkondades. Seekord toimus järjest enam ortopeedide-kirurgide ning füsioterapeutide hulgas populaarsust  koguv üritus  Viinistu Kunstimuuseumi kompleksis  09.-10.08. 2007. Foorumil osales   102 spetsialisti.

Arutlusaluse all oli küünar- ja randme piirkonna vaevuste diagnostika-ravi ning profülaktika . Eeltoodud valdkond on tänapäeval eluliselt aktuaalne, kuna  järjest enam tekivad küünar- ja randmeliigese koormamisel vaevused lisaks sportlastele ka tavainimestel . Valdavalt tekivad  need arvutite  – rohuniidukite kasutamisel, tennise – ja golfi harrastamisel  kui ka arenenud maailmas üha enam populaarsust võitval kodusel, suure teleekraani esisel füüsilist aktiivsust nõudval virtuaalsel tegevusel( golfi-,tennise-,squash jne  imitatiivsed tegevused). Viimati nimetatud tegevusel  tekkivaid vaevusi tähistatkse koondnimetusega – WIITIS.

Konverents  “ Ranne ja Küünarliiges Spordis “ eestkõnelejateks olid kohale saabunud kogenud selle valdkonna eksperdid  Ameerika Ühendriikidest,  Soomest ja Eestist.

I  Randmeliiges, kui igapäeva elus enam rakendatav liiges.

Dr. Robert Weber  USA Texase Ülikoolist tutvustas atraktiivselt randmeliigese piirkonna anatoomiat ning  seostas neid näidetega randmevaevuste igapäevases kliinilises praktikas.

Iga patoloogia korral oli välja toodud ka konkreetne praktiline tegevus probleemi lahendamiseks.  Tema poolt oli konverentsi osalejatele toodud ka maiuspalana uus info  patoloogiast nimega – wiitis. USA-s üha enam pöördub ortopeedi juurde patsiente, kelle randme vaevuste põhjustajaks on kontrollimatu kodune tele-virtuaalne tegevus.

Eesti poolt täiendas randmeliigese patoloogia lahti selgitamist Dr. Armin Heiman,  kes kompaktselt tõi välja randmeliigese murdude klassifikatsiooni, diagnostika- ja ravi tänapäeva seisukohad. Erilist huvi pakkus auditooriumile randme traumajärgse reflekse sümpaatilise sündroomi – Sudecki sündroomi patogeneesi ning  ravi kaasaegsete seisukohtade käsitlus, koos komplekse regionaalse valu sündroomiga.  Soome poolt lisas omaltpoolt värvi  Dr. Jarkko Vasenius Helsinki Diacor Erakliinikust, kes tegi ülevaate randme piirkonna sidemete ülekoormuse ja traumaatiliste  vigastuste diagnostikast ning ravimeetoditest, kus käsitles ka detailselt selle piirkonna artroskoopilise kirurgia võimalusi. EASTS auliige Dr. Esko Kaartinen jagas auditooriumile oma käe piirkonna teiste liigeste artroskoopia kogemusi, mida tehakse ka Soomes suhteliselt harva ning julgustas ortropeede aktiivsemalt  sellega tegelema, samuti taunis ta reumatoloogide vähest teadlikkust nende operatsioonide efektiivsusest.

Tänapäeval ortopeediline tegevus on mõeldamatu ilma füsioteraapiata,  nii ka randmeliigese patoloogia ravis on see määramatult tähtsal kohal.  Randmeliigese taastusravi põhimõtetest tegi sisuka ülevaate  Kristi Pedak,  kes selgelt tõi välja  erinevate patoloogiate taastusravi kompleksid hõlmates selles nii  venitus-jõuharjutusi kui ka kinesioloogia põhiseisukohti järgivat tegevust..

II Küünarliiges, kui keha graatsilisuse indikaator

Küünarliigese spordivigastusi ning-traumasid esineb tunduvalt vähem kui randme- ja õlaliigesel. Naaberliigesed võtavad küünarliigese eest “ löögi enda peale “. Lisaks kaitsevad küünarliigest ka  tema anatoomilised iseärasused nagu luuline hingtüüpi liigendumine ning koos liigeskapsliga tugev sidemelis-kööluseline aparaat.  Nende põhitõdedega alustas oma küünarliigese kliinilise anatooma ettekannet Dr. Mati Merila Tartu Ülikooli Kliinikumist. Normaalse anatoomia ja funktsiooni taastamine  on küünarliigese kirurgilise ravi eesmärk ning on aluseks ka efektiivsele taastusravile. Dr. Esko Kaartinen  toetudes oma pikaajalisele kogemusele lahkas küünarliigese valu tekke põhjuseid ning analüüsis erinevate uuringumeetodite võimalusi õige diagnoosi püstitamisel, eriti rõhutas ta magnetresonststomograafia efektiivsust. Küünarliigese vaevused lapse-ja noorukieas on seotud enamasti ülekoormustega sporditegevusel,  täiskasvanutel aga traumajärgsete degeneratiivsete liigesmuutustega.

Momendil maailmas üks levinum ja tuntuim küünarliigese vaevus on epikondüliit (tennis,golf jne). Dr. Timo Raatikainen  Helsinki Ülikoolist selgitas detailselt mõlemapoolse epikondüliidi operatiivse ravitehnikat ja -võimalusi, kuid ei jätnud lisamata, et enam tähelepanu tuleks siiski pöörata vaevuste ennetamisele ning konservatiivsele ravile. Kulminatsiooniks antud valdkonna ettekannetele olid Helsinki Ülikooli Kliiniku õla-ja küünarliigese kirurgia osakonna juhataja Dr. Magnus Björkhenheimi kolm ettekannet, milles anti ülevaate  küünarliigese artroskoopia näidustustest  ja võimalustest, küünarliigese jäikuse ning ebastabiilsuse diagnostika– ravistrateegiast ning operatiivsest ravist nii artroskoopiliste kui ka avatud küünarliigese lõikuste  korral. Küünarliigese piirkonna operatsioonidel varitseb kirurge sageli oht vigastada liigeskapsli läheduses paiknevaid närve ja veresooni , mistõttu ekspert toonitas veel kord, et enne operatsiooni on hädavajalik  detailne diagnostika ning küünarliigese piirkonna anatoomia tundmine. Vähem tähtis ei ole ka  operatsiooni ajastatus , kus  värskete traumade puhul on varane operatiivne ravi parema tulemusega. Jälgides arenenud riikide ravi-strateeegiat suureneb tulevikus tunduvalt küünarliigese ebastabiilsust korrigeerivate operatsioonide arv. Põhjus, miks momendil selle valdkonna operatiivne aktiivsus on madal seisneb nii patsientide kui ka arstkonna teadlikkuses.

Küünarliigese ortopeediline kirurgia on vähese efektiga, kui ei haarata komplekselt sellesse raviskeemi füsiaatriline tegevus. Dr. Egle Seppo  Tallinna Spordimeditsiini Sihtasutusest toonitas, et taastusravi tuleks trauma või operatsiooni järgselt alustada võimalikult vara vältimaks  degeneratiivsete muutuste tekkimist küünarliigeses ning selle jäikuse teket. Ettekandja selgitas küünarliigese kinesioloogiat ning tõi välja  mahukalt ja selgelt  selle valdkonna taastusravi võimalused  ning tulemuste hindamise kriteeriumid. Taastusravi  on sageli pikaajaline ning nõuab nii kirurgi-taastusraviarsti kui ka patsiendi head koostööd.

Toredaks üllatuseks ja löögastuseks konverentsil osalejatele oli Viinistu  Kunstimuuseumi kompleksis samal ajal toimunud emotsionaane ja särtsakas  teatrietendus  “ Eesti Asi“. See  oli sümboolselt kui heal tasemel vaimuravi, mis toniseeris ka meedikuid samal heal tasemel oma patsientide füüsist ravima.

Hannes Haavel

EASTS sekretär